Mascus banner
kaubaveod
inimesteveod
ehitustehnika
põllumajandustehnika
hooldustehnika
erisõidukid
Veesõidukid
Õhusõidukid
Renditeenus
Autoabi

Seoses Tarbijakaitseameti, Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevusega kasutatud autode turu korrastamisel toimus teisipäeval, 27. mail ühiskontroll Tallinnas Kadaka müügipiirkonnas. Kokku kontrolliti 16 automüügiplatsi, kõigi kontrollitud ettevõtete suhtes alustati menetlust.

„Ametid kontrollisid näiteks seda, kas müügikoht on korrektselt tähistatud, kas auto kohta on esitatud nõuetekohane info, kas auto VIN-kood vastab tegelikkusele jms," selgitas Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. Ta lisas, et täpsemad kontrollitulemused selguvad pärast menetluste lõppu.

21. aprillil alustas Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga taas meeldetuletavat liiklusohutuskampaaniat lubatud piirkiirusest kinnipidamiseks ja ohutu sõidukiiruse valikuks. Kampaania põhisõnum on endine: piirkiirusel on põhjus!

Maanteeameti peadirektori asetäitjaLauri Lugnasõnul keskendub kampaania küll 25–40-aastastele meesterahvastele, kuid laiemalt on see suunatud kõikidele sõidukijuhtidele. „Juhid ületavad piirkiirust sageli ning seda ei peeta oluliseks rikkumiseks. Nii tõlgendataksegi 90 km/h märki 100 km/h märgina, kuna käitumisnormiks on võetud, et +10 kilomeetrit tunnis kiiruse ületamine ei ole ohtlik,“ kirjeldas Lugna valitsevat olukorda ja selgitas, et kuna kiirust ületava juhi jaoks on lubatud kiirusel eessõitev sõiduk liiga aeglane, alustab ta esimesel võimalusel möödasõitu, andmata aru, kui väike on tegelik ajavõit ja kui palju ohtlikke möödasõite võiks lubatud piirkiirusel sõites ära jääda.

„Ka asulas on piirkiirusel 50 km/h reaalne põhjus – linnas kuival asfaldil sõites on peatumisteekond 29 m, mis on piisav maa ohutuks peatumiseks, kui 30 m eemal ilmub teele jalakäija või jalgrattur. 10 km/h kiiremini sõites on pidurdusteekond juba 10 m pikem ja jalakäijale otsasõidu hetkel on auto kiirus endiselt u 40 km/h – selline kokkupõrge lõppeb jalakäijale reeglina raskete vigastustega. Kui sõiduki kiirus on kokkupõrke hetkel aga 64 km/h, on jalakäija hukkumise tõenäosus lausa 85%,“ rääkis Lugna.

Kui sõita 10 km kiirusega 100 km/h, on ajavõit 90 km/h võrreldes kõigest 40 sekundit. Ehk teisisõnu – sõites 100 km kaugusele keskmisest lubatud sõidukiirusest (90 km/h) 10 km/h kiiremini, jõuad kohale vaid 7 minutit varem, kuid asetad ohtu nii iseenda, oma lähedaste kui ka kaasliiklejate elu.

Alanud kampaania tugineb 2012. ja 2013. aastal loodud kontseptsioonile ning selle põhisõnum on endine – piirkiirusel on põhjus.

2013. aastal läbi viidud kiiruskäitumise küsitlusuuringu järgi peab 71% juhtidest aktsepteeritavaks kiiruse ületamist kuni 10 km/h (küsitlusuuringu leiab aadressilthttp://www.mnt.ee/public/Soidukiiruse_teemaline_kusitlusuuring_tulemused_2013_a_.pdf).
Lugupidamisega

Allan Kasesalu
Avalike suhete osakond
Maanteeamet
Tel 6119 391
Mob 55 18 514

Kampaania „Lase rong läbi!“ kutsub liiklejaid ettevaatlikkusele seoses suurenevate kiirustega raudteel

Tänasest alanud raudteeohutusnädal kannab sõnumit „Lase rong läbi“. Kampaania eesmärgiks on pöörata liiklejate tähelepanu aasta teisest poolest Eesti raudteel liikuma hakkavate uute reisirongidega kaasnevatele ohtudele. Kampaaniat korraldab MTÜ Opration Lifesaver Estonia koostöös Tehnilise Järelevalve Ameti ja Politsei – ja Piirivalveametiga.

2013. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigimaanteedel võrreldes 2012. aastaga 2% ehk 796 autolt 812 autoni ööpäevas.

2013. aastal oli põhimaanteede aasta keskmine liiklussagedus 4386 autot ööpäevas (kasv võrreldes 2012. aastaga 4,2%), tugimaanteedel 1328 autot ööpäevas (kasv 2,4%) ja kõrvalmaanteedel 251 autot ööpäevas (vähenemine 3,0%).

Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,7 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 430 autot ööpäevas.

Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt ka liiklusloendustulemustes. Pärast majanduslangust 2008. aastal, mis tõi kaasa suure liiklussageduse vähenemise aastatel 2008-2010, hakkas liiklussagedus taas aeglaselt kasvama 2011. aastal (kasv 0,5%). 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga liiklussagedus sisuliselt ei muutunud. Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised tegurid.

Riigimaanteede kohta pidevalt kogutavaid liiklusloenduse andmeid kasutatakse maanteede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel, samuti liikluse korraldamisel ja liiklusohutusega seonduvalt. Liiklusloenduse tegemisest Eestis saab kaasaja mõistes rääkida alates eelmise sajandi üheksakümnendatest aastatest, mil maanteedele paigaldati esimesed automaatsed loendusseadmed.

Alates 2012. aasta suvest jõuavad 89 püsiloenduspunkti, mis asuvad peamiselt suurematel riigimaanteedel, liiklusloendusandmed iga 15 minuti tagant Targa Tee kodulehele:

tarktee.mnt.ee

Liiklusloenduse kokkuvõtet täies mahus saab lugeda siin.

Täiendav info:

Tõnu Asandi
hooldeosakonna peaspetsialist
Tel 6119 338
e-post: Этот адрес электронной почты защищён от спам-ботов. У вас должен быть включен JavaScript для просмотра.